SOOJUSPUMP 

Soojuspumba ajalugu ulatub juba ülemöödunud sajandisse, mil toimusid esimesed katsed pumbata soojust erinevate temperatuuridega keskondade vahel. Just need katsetused andsid aluse tänapäevasele tehnoloogiale. Tegelikult pärinevad soojuspumba tehnoloogiale aluse andnud ideed veel varasemast ajast, aga esimeste töötavate seadmeteni jõuti 19. sajandi keskel, kui oma koha leidsid ka tänapäevastes soojuspumpades kasutatavad osad: kompressor, ventiil ja soojusvahetid.

Tegemist on tehnoloogiaga, mis kannab soojusenergiat madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkkonda. Soojuspumpade tööpõhimõtted on lihtsad – nad koguvad soojusenergiat ühest keskkonnast (näiteks välisõhust või maapinnast) ja annavad selle edasi teise (näiteks hoone siseõhule või küttesüsteemi veele). Selliselt õnnestub märkimisväärselt energiat kokku hoida. Elektrienergiat kulub soojuse transpordiks (külmaaine pumpamiseks kompressori abil), mitte selle tootmiseks. Nii saame ühe kW kulutatud elektrienergia eest vastu sõltuvalt tingimustest 2-5 kW soojusenergiat. Kogu protsess toimub kompressori, soojusvahetite, ventiilide, neid juhtiva elektroonika ja spetsiaalsete külmaainete abil. Soojuspumpade külmaained (rahvakeeli freoonid) on aegade jooksul mitmes etapis asendatud keskonnale ohutumate külmaainetega. Tänapäevaste soojuspumpade külmaained ei kahjusta osoonikihti.

Viimastel aastakümnetel on soojuspumbad enim populaarsust kogunud küttelahendus, mis pakub energiatõhusat ja keskkonnasõbralikku viisi kütmiseks ning jahutamiseks. Tänapäeval on soojuspumbad tuntud kui üks efektiivsemaid ja mugavamaid viise hoone kütmiseks, arvestades nii energiakulu kui ka keskkonnamõju. Soojuspumbad on ülimalt populaarsed ka Eestimaal, kus need on kasutusel nii kodude kui ka erinevate suuruste ja otstarvetaga äripindade kütmisel ja jahutamisel.

Kodukliima valikus on erinevaid kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmeid ning peamiselt kaubeldakse järgmiste kaubamärkidega: Daikin, Midea, Mitsubishi Electric, Mitsubishi Heavy ja AlpicAir. Neist pikima ajalooga on Daikin Industries Ltd – üks maailma juhtivaid kliimaseadmete tootjaid – mille ajalugu ulatub aastasse 1924. Jaapanist pärit ettevõte on tuntud oma tehnoloogilise innovatsiooni, kõrge kvaliteedi ning vertikaalse tootmisahela poolest – see tähendab seda, et ettevõte arendab ja toodab ise kõiki olulisi komponente, sealhulgas kompressoreid, jahutusaineid ja elektroonikat. Rahvusvahelise konglomeraadil on tootmisüksused paljudes riikides üle kogu maailma. Muuhulgas asuvad Daikini Euroopa soojuspumpade tehased Belgias, Tšehhis, Saksamaal ja Austrias.

Soojuspumbad jagunevad erinevatesse tüüpidesse sõltuvalt sellest, kust soojusenergiat ammutatakse ja kuhu seda edastatakse. Kaks enim levinud lahendust on õhk-õhk soojuspump ja õhk-vesi soojuspump.

Õhksoojuspump sobib eelkõige väiksematesse majapidamistesse ja ruumidesse, kus soovitakse väiksemat investeeringut nõudvat ja lihtsamat lahendust. Õhksoojuspumbad kasutavad energiaallikana välisõhku ja annavad soojuse edasi hoone siseõhule. Lisaks kütmisele pakuvad need seadmed ka jahutusfunktsiooni, mis võimaldab luua meelepärase kliima ka kuumadel suvepäevadel.

Õhk-vesi soojuspump kasutab samuti soojusallikana välisõhku, kuid annab soojuse edasi veepõhisesse küttesüsteemi – radiaatoritesse või põrandakütte torustikku. Õhk-vesi soojuspumbad sobivad pigem majadessse ja suurematesse hoonetesse, olles samuti väga energiatõhus küttelahendus. Vastupidiselt levinud arvamusele, on õhk-vesi soojuspumpasid võimalik paigaldada ka vanematesse majadesse, tootes põranda- või radiaatorkütte jaoks vajalikku sooja vett. Samuti on võimalik õhk-vesi soojuspumbaga toota sooja tarbevett. Õhk-vesi soojuspump töötab ökonoomsemalt põrandakütte puhul. Kuna põrandaküte laiub suurel pindalal, saadab pump torustikku madalama temperatuuriga vett, kui radiaatorite puhul. Põrandakütte puhul piisab süsteemis üldjuhul temperatuurist 30 kraadi ning radiaatorite puhul, sõltuvalt nende tüübist, 35 – 60 kraadi.

Lisaks eelpool mainitud kahele enimlevinud soojuspumba tüübile on olemas ka maasoojuspumbad, mis ammutavad energiat maapõuest. Kuna maasoojuspumbad eeldavad aga rohkem planeerimist ja suuremaid investeeringuid, on need võrreldes õhk-vesi ja õhk-õhk tüüpi pumpadega Eestis vähem levinud. Maasoojuspumbad on kasutusel peamiselt uusehitistes või paigaldatakse hoonetele suuremate renoveerimistööde ja ümberehituse käigus.

Soojuspumpade eeliseks on madalamad küttekulud, energiatõhusus, lihtne seadistamine ja reguleerimine ning tänapäeval aina enam levinud kaugjuhtimine. Näiteks on võimalik panna oma maakodu õhksoojuspump telefoni teel tööle või muuta temperatuuri vaid mõni tund enne sinna jõudmist ning kohale jõudes on ruumides soovitud temperatuur. Soojuspumpasid saab panna jälgima elektrienergia hinda ja soovi korral välistada kõige kallimatel tundidel nende töö. Aina enam ja enam muutub oluliseks mugavus ning soojuspumbad on kaasaegse inimese jaoks parim küttelahendus.

Kokkuvõttes on soojuspump ideaalne valik nii eramute kui ka äripindade omanikele, kes otsivad usaldusväärset, energiatõhusat ja kestlikku viisi siseruumide kütmiseks ja jahutamiseks. Soojuspumba kasutamine vähendab ka süsinikujalajälge, kuna tegemist on ühe keskkonnasõbralikuma küttelahendusega. Kodukliimast on võimalik soetada seadmeid koos paigaldusega ning tellida hooldust ja remonti. Ettevõttel on Eesti turul 20 aastat kogemust ja üksteist esindust üle kogu riigi. Igal aastal paigaldatakse, remonditakse ja hooldatakse üle kolme tuhande kliimaseadme ning sobiva toote valikul on abiks müügispetsialsitid, kes aitavad valida optimaalse seadme, võttes arvesse hoone või korteri suurust, ruumide paigutust ja soojustust. Tutvuge toodetega ning võtke ühendust oma piirkonna esindusega: https://kodukliima.ee/kontakt/